Poks tuli minu ellu kohustuslikult kuna minu isa oli poksija ning uskus, e iga pois peaks oskama enda eest seisma. Selle tõdega ma olin täiesti nõus nii siis kui praegu. Kui lühidalt, siis poks muutis mu elu. Ma olin nii inspireeritud sellest, et pidin lõpetama korvpalli trenne ja hakkasin tegelema poksiga 6 korda nädalas.
Kõige rohkem mulle meeldis mitte see fakt, et sa saad virutada kellegile vastu pead vaid see, kuidas sa suudad näha lööke ja kaitsta nendest. Just see oskus andisgi mulle kaua soovitud enesekindlust ja sisemist rahu. Kokkuvõttes 4 aastaga tegeledes aktiivselt poksiga suutsin võita 3 korda Eesti Meistrivõistlusi ning jõuda Juniooride Koondisesse.
